Saaremaa kolme päeva jooks.

Meie Saaremaale “puhkama” minek ei tulnud aasta alguses. See plaan tuli augustis. Mu kaks ühes sõbranna/trennikaaslane kirjutas, et kuna temal on just see nädalavahetus vaba ning tal plaanid muutusid siis läheks Saaremaale jooksma ja spasse mõnulema. Ma olen nagu kelk – keegi peab nööri tõmbama ja kelk lohiseb järel.

Kõlab väga hästi just see “Saaremaa kolme päeva jooks”.  Mis see siis ära ole joosta 10km + 16,2km + 16km? Millal ma viimati puhkasin? Isegi ei mäleta. Panin kalendrisse kirja 19-Viigi, 20- Viigi, 21- Viigi.

Selle aja jooksul kirjutasin ka paar kirja korraldajale. Üks seisnes selles, et kas see aasta saab ka Tallinnast Kuressaarde jooksjate bussiga ehk millal registreerimine bussile avatakse. Ja enne ma naeran, kui hakkan teist küsimust kirjutama. Mul on natukene häbi isegi seda kirjutada. Kuna iga osaleja sai endale stardinumbri valida siis minul tekkis küsimus, et miks ma oma number nelja ei saanud. Ma parandan ennast, katsun lugeda kõike, mitte vaid seda, mis mulle meeldib. Numbrid 1 kuni 10 olid broneeritud ja sellest oli ka kodulehel kirjas.

Saaremaa kolme päeva jooksu esimene päev algas vara. Isegi liiga vara. 05:10. Pidin viimased asjad kokku panema ja suunduma bussijaama. Võhmast Tallinna 2h 5min. Polnud ammu ühistranspordiga sõitnud ja parandasin selle vea nii, et tükk aega ei kipu bussiga ega ka rongiga sõitma.

Edasi Rahvusraamatukogu ette, kus viib buss kõik jooksjad sihtkohta ehk Kuressaarde. See on üks lihtsamaid variante minna jooksjate ühise bussiga – jääb ära igasugune praamipileti ostmine ja mõtlemine, kust minna, kuhu minna, kuidas minna jne.

Juba pikk päev oli seljataha jäänud ja kohale jõudsime  umbes 14:30. Esimese asjana läksime võtsime oma stardimaterjali välja. Janek veel ütles, et äkki ma tahaks end ära regada ka Virtuaaljooksule. Olgu siinkohal kohe mainitud, et just tänu Virtuaaljooksule ongi minust saanud selline leebemas variandis “jooksuhull” ja leebemas variandis ka “jooksuvõistluste hull”. Virtuaaljooks annab nii palju juurde ja ikkagi on see võistlus (jookse kus iganes!), soovitan kõigil kasvõi ühe korra sellest osa võtta!

Lohistasin oma spordikoti ja seljakoti hotellituppa ja pidin mainima, et ma olin omadega nii läbi. Kõigest üle tunni veel ning kõlab stardipauk 10 kilomeetri jooksule. Tol hetkel ei kõlanud see üldse hästi ja hea meelega oleks hoopis teinud väikese uinaku. “Magama me siia ei tulnud,” ei tulnud.

Riided vahetatud, arutatud, mis riietega oleks kõige mõistlikum minna ning stardipaika minek. Väga minimaalne soojenduse tegemine ning tuligi stardikoridori minna. Plaan oli joosta ja joosta just tempokamalt, sest teistel päevadel on distants pikem.

Kõlas stardipauk ja peas keerlesid küsimused kas minna ja joosta koos teistega või joosta esimene päev üksinda. Otsustasin viimase kasuks, sest ma ei oska isegi ette kujutada, mida toovas need teised päevad.

Tuli joosta ja loota, et ma end kinni ei jookseks. Mina oma vigadest ei õpi (kahjuks pole siiani õppinud) – esimesed kilomeetrid panen nii nagu torust tuleb ja edasi tuleb kuidagi vaadata kuidas lõppu välja end vean. Seekord asi nii lootusetu polnudki. Muidugi tulid esimesed kaks kilomeetrit lausa väga hea ajaga, edasi tulid lihtsalt hea ajaga. Rada tundus mulle salakaval, sellised salajased pikad lauged, millest ei saagi kohe aru (vaid õhtul hiljem saab aru :D). Riietusega läksin alt, väljas oli soe, joostes lausa kuum. Oli täielik lühikeste riiete ilm. Minu spordikotis oli riided igale ilmale aga ikka ei läinud selga just need, mis oleks pidanud minema.

Sama kiiresti, kui see 10 kilomeetrine jooks algas, sama kiirelt hakkas ka läbi saama. Möödusin kahest mehest ning üks ütles “pühapäeval näeme, kes kellest mööda jookseb!” Kiitsin takka “pühapäeval näeme!“. Ning jooksin üle finišijoone. Esimese päeva 10 kilomeetrit 52:52. 

 

Õhtul otsisime, kust saada miskit head süüa. Kuna peaaegu kõik söögikohad olid rahvast paksult täis siis ega väga valida polnud. Täiesti arusaadav, kui Saaremaale tuleb pea 700 jooksjad ja muidugi kõik me tahame süüa. Meie istusime maha kohvik Retro-sse. Sõime kõhud täis ning tõdesime, et esimene päev oli korda läinud. Muidugi ennetasime ette ja panime samasse kohvikusse laupäev kella 19:00 broneeringu.

 

Laupäev 16,195 kilomeetrit. 

Sõime hommikul buffees kõhu täis pudrust ja pannkookidest, sest ega vaid õhust ja armastusest ei jookse seda 16 kilomeetrit ära. Lausa nautisime söömist ja päev tundus helgem, kui eilne.

Kokku oli kolmanda jooksukaaslasega lepitud, et ta võtab meid hotelli juurest peale ja viib stardipaika. Stardipaik – Sõrve säär.

Start Iide külas algas.

Minu plaan oli selline, et jooksen need 16,195 kilomeetrit oma 2=1 sõbranna/trennikaaslasega koos. Eelmisel päeval pingutasin, las ma nüüd nautida jooksu. SF-9dc0bacf406d5ef5288a05629b2c97b8

Ei olnudki eriti kerge joosta, sest jalgades olid veel eelmise päeva jooks. Nii, et ei olnud vaid teisel raske, esimesel oli ka.

Selle jooksu kõige parem osa oli näha üht vanemat härrat akordioniga mängimas ja naisterahvast laulmas – silmad läksid märjaks, sest see oli samas nii ootamatu kui ka eriti armas. Aplaus teile, tegite südame nii soojaks.

Kui aeglasemalt joosta siis märkame rohkem, vähemalt mina märkan. Kui ilus loodus, kui palju seeni – tol päeval oli mets seeni täis, ausalt.

SF-b137c44f286f4cd610548050c6cc1094

Teisele akordionimängule jäime lootusetult hiljaks, sest härra pani pilli kokku, väga kurb aga arusaadav, et ei jõuagi kõigile mängida-kõiki oodata.

Mis puutub riietusse siis teine päev ja teine aps – väljas oli suviselt ilus ilm ja mina teadagi liiga soojalt riides. Millest ma aru ei saanud?!

Teise päeva 16,195 kilomeetrit ajaga 01:56:55

Peale jooksu olid plaanid tehtud: lähme sauna ja mullivanni, kell 19:00 sööma ja peale söömist klubisse, sest Privilege-s toimub Saaremaa Kolme Päeva jooksu ametlik kohtumisõhtu.

Sauna sai, mullivanni sai, süüa sai kohvikus Retro ja klubis käisime ka ära. Mitte ei käinud ära vaid isegi tantsisime. Väga tore oli seal.

 

Pühapäev 16 kilomeetrit.

Hommikusöögiks puder ja müsli – peaks olema jooksjale hea valik küll, mille najal need kilomeetrid läbi joosta.

Viimase päeva start kell 11:00.

Nüüd oli jalgades juba kahe päeva jooks ja teadagi, et kaks ei jää ju ilma kolmandata.  Tuleb joosta ja seekord olen stardikoridoris ilma kaaslaseta. Eesmärgiks on joosta need viimased 16 kilomeetrit läbi, kui jõuan siis lähen ja kui ei jõua siis jooksen vaiksemalt.

See päev oli minu poolt. Esiteks vaadake pilti

SF-a572281aec5e6396f2e4837f79a8e369

On küll pikad püksid aga lõpuks lühike pluus. Ilm oli jälle suurepärane.

Minek oli hea. Rajal nägin teid “pühapäeval näeme” mehi. Kui eelmise kahe päeva jooksud ei olnud mitte lihtsad siis see jooks oli. Kilomeetrid lausa lendasid. Üks suurem tõus sai väikeste ja tihedate jooksusammudega läbitud. Ning olin viimase finiši poole teel.

Kolmanda päeva 16 kilomeetrit 01:31:18

44597616_884264645296763_503988431928426496_n

3 päeva 42,195 kilomeetrit ja 04:21:06.

Kui uhke oli saada kaela väga ilus medal ja kätte lilled.

Kolm päeva “puhkust” Saaremaal lausa kadus käest.

Meie oleme otsustanud, et sellest üritusest tuleb osa võtta iga aasta ja meie oleme ka järgmine aasta kohal, kindel see!

Ma pidin teada andma alles aasta lõpus, millised jooksuvõistlused kuuluvad mu TOP 3 hulka aga ma ei kannata oodata, sest just Saaremaa Kolme Päeva jooks on minu vaieldamatu lemmik ja kindel TOP 1.

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s